Musihka sámegillii (MUS02‑02)
Vuođđogálggat

Njálmmálaš gálggat musihkas leat máhttit geavahit jiena máŋgga láhkai juoigamis, lávlumis ja eará vokálalaš

ovdanbuktimiin improviseret, bájuhit ja gaskkustit musihkalaš áššiid. Njálmmálaš gálggat leat maiddái máhttit

muitalit iežas hábmejeaddji proseassaid ja digaštallat daid ja máhttit reflekteret musihkalaš vásáhusaid birra.

Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin musihkas vuolgá máhttimis gaskkustit álkes musihkalaš áššiid dasa ahte

máhttit gaskkustit eanet kompleaksa musihkalaš ovdanbuktimiid, ja máhttimis muitalit iežas vásáhusaid birra ja

geavahit álkes váikkuhangaskaomiid dasa ahte máhttit válddahit eanet kompleaksa musihkkafágalaš fáttáid,

estehtalaš vásáhusaid, musihkalaš váikkuhangaskaomiid ja musihka funkšuvnna dárkileappot.

Máhttit čállit musihkas lea geavahišgoahtit iešguđetlágan analoga ja digitála notašuvnnaid hámiid mat dorjot

musihka doaimmaheami, ráhkadeami ja vásáhusa ja dorjot duođaštit proseassaid ja bohtosiid. Dása gullet

gráfalaš notašuvdna, nuohtat dahje akkordaid merken. Čállinmáhtu ovdánahttin musihkas vuolgá

oahpásmuvvamis ja máhttimis geavahit álkes notašuvdnateknihkaid dasa ahte máhttit geavahit iešguđetlágan

notašuvdnahámiid ja čálagiela suokkardit, duođaštit ja gaskkustit musihkalaš ideaid.

Máhttit lohkat musihkas lea dulkot ja áddet iešguđetlágan musihkalaš teavsttaid, sihke čállojuvvon musihkalaš

mearkkaid ja symbolaid ja teavsttaid mat leat čállojuvvon máŋggaid modalitehtaiguin, digitálalaččat ja lávddis.

Lohkanmáhtu ovdánahttin musihkas vuolgá máhttimis dovdát ja geavahit álkes mearkkaid ja symbolaid ja

ságastallat daid birra dasa ahte máhttit ávkkástallat iešguđetlágan notašuvdnahámiid musihkalaš

ovttasdoaibmamis ja máhttit áddet ja reflekteret musihka, dánsuma ja dasa gullevaš váikkuhangaskaomiid

geavaheami birra eanet ahte eanet kompleaksa ovdanbuktimiin.

Máhttit rehkenastit musihkas lea áddet ja geavahit musihka vuođđoelemeanttaid, nugo pulssa, távtta, ritmmaid,

nuohttaallodaga, tekstuvrra ja hámi. Dat mearkkaša suokkardit ja eksperimenteret minstariiguin ja

struktuvrraiguin, ja meroštallat áiggi ja lanja go musihkka ja dánsun dáhpáhuvvá. Rehkenastinmáhtu

ovdánahttin musihkas vuolgá máhttimis ráhkadit, doaimmahit ja válddahit álkes minstariid ja struktuvrraid, ja

dahkat álkes meroštallamiid áiggis ja lanjas, dasa ahte čiekŋaleappot ja kognitiivalaččat áddet dárkivuođa ja

kompleksitehta mii lea čadnon musihka vuođđoelemeanttaide, minstariidda ja struktuvrraide, áigái ja latnjii.

Digitála gálggat musihkas lea máhttit geavahit musihkkateknologiija doaimmahit, ráhkadit ja vásihit musihka.

Dat mearkkaša geavahit digitála reaidduid kreatiivvalaččat báddet, gieđahallat ja manipuleret jienaid ja

geavahit programmerema hábmejeaddji barggus. Digitála gálggat leat maiddái čájehit digitála

árvvoštallannávccaid. Dat mearkkaša čuovvut dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid go bargá iežas ja eará

musihkain ja čájehit neahttaetihka go ovttasdoaibma earáiguin. Digitála gálggaid ovdánahttin musihkas vuolgá

geavaheamis álkes digitála reaidduid hábmet musihkalaš bargguid, dasa ahte geavahit digitála reaidduid ja

teknologiija strategalaččat ja máŋgga láhkai vai olaha ulbmillaš ja kreatiiva musihkalaš ovdanbuktimiid. Dat

vuolgá maiddái máhttimis áddet personsuodjalusa ja neahttaetihka ovttaskas dáhpáhusain dasa ahte máhttit

čájehit buriid árvvoštallannávccaid ja váikkuhit vásttolaš ovttasdoaibmamii musihkalaš searvevuođain.