Luonndofáhka sáme (NAT02‑04)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme 4. jahkedáse maŋŋela

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • imájdallat, gatjádallat ja stiellit hypotesajt ja åtsådit dájt váj vásstádusájt gávnná
  • adnet tabellajt ja gåvvusijt organisieritjit diedojt, dahkat tjielggidusájt diedoj vuodon ja åvddånbuktet gávnnusijt
  • buohtastahttet modellajt ájttsamij ja ságastallat manen modellajt adná luonndofágan
  • åtsådit teknologijjalasj vuogádagájt ma li akti iesjguhtik åsijs aktij biejaduvvam, ja gåvvidit gåktu oase doajmmi ja aktij gulluji
  • hábbmit ja stiellit buktagav gájbbádusspesifikasjåvnå milta
  • åtsådit ja gåvvidit gåktu muhtem ábnnasa máhtti rievddat gå ietjá ábnnasij segaduvvi
  • åtsådit ájtsadahtte stuorrudagájt dagu fártav ja temperatuvrav ja dajt enersjijjaj tjadnat
  • ságastallat mij enersjijja la, ja åtsådit iesjguhtiklágásj enersjijjagáldojt
  • åtsådit nágin bájkev luondon ja árvvaladdat bájke guoddelis ano birra
  • åtsådit ja buohtastahttet iesjguhtiklágásj ielle- ja sjaddoslájaj hiebadimijt birrasij ja årromsajijda ja árvvaladdat manen muhtem slája gáhtu.
  • ávkástallat bájkálasj luonndoboanndudagájt ja árvvaladdat gåktu dajt máhttá guoddelis láhkáj ávkástallat
  • vaddet buojkulvisájt juhtusij buorre iellemdilláj ja adnet vásádusájt ja sáme subttsasijt reflektieritjit gåktu iellij dárbojt máhttá várajda válldet
  • åtsådit ja gåvvidit gåktu tjáhtje birra gålggå ja tjielggit manen tjáhtje la nav ájnas iellemij ednamin
  • adnet sámegiela moallánagájt gåvvidittjat gåktu muohta, jiegŋa ja fierdda la
  • ságastallat mij fusalasj ja psykalasj varresvuohta la, ja árvvaladdat gåktu iellemvuohke ja soapptsom vájkkut varresvuohtaj
  • ságastallat sjiervij muodugasjvuodaj ja sieradusáj birra, sjiervveidentitiehta ja ulmutjij reproduksjåvnå birra
  • gåvvidit gåktu diehko ja sjelæhtta doajmmi, ja tjadnat dáv labudallamij
  • gåvvidit rubmaha ålggop várjjalime funksjåvnåjt ja ságastallat gåktu dat suoddji dávdaj vuosstij

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv luondofágan 3. ja 4. dásen gå adni luonndofágalasj buojkuldagájt gåvvidittjat ja tjielggitjit dárkustallamijt ja luonndofágalasj fenomienajt. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå organisieriji, buohtastahtti ja stielliji ietjasa luondofágalasj gatjálvisájt ja hypotesajt, ja gå dájt åtsådi ståhkama, praktihkalasj bargoj ja ietjá metåvdåj baktu. Ja de sij vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå gávnnusij ja ájttsamij badjel reflektieriji. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj fágan gå åhpadusáv hiebat moattebelak, praktihkalasj ja åtsådiddje barggovuogijda luondon ja ietjá oahppamarienájn. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra luonndofágan. Oahppe galggi bessat åtsådit ja gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasij mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv luonndofágan.