RÅIE, sáme pládna (RLE02‑03)
Fága relevánssa ja guovdásj árvo
RÅIE la guovdásj fáhka dádjadittjat ietjas, iehtjádijt ja væráldav ietjas birra. Máhto baktu iesjguhtiklágásj åskoj ja iellemvuojnoj birra galggá oahppe åvddånahttet dájdojt viessot moattebelakvuodajn sebrudak- ja barggoiellemin. RÅIE galggá åhpadit oahppijt etihkalattjat reflektierit ja viehkken åvddånahttet oahppij jiermev árggabiejven ja gå sebrudakhásstalusájt duosstu.
Gájka fága galggi åhpadusá árvvovuodov duohtan dahkat. RÅIE:n giehtadaláduvvi árvvoássje åskulasj ja filosåfalasj árbbedábij ja idiejaj vuodon ja dákkár árbbedábij ja idiejaj åtsådime baktu. Oahppe galggi oahpásmuvvat árvojda ma li skåvlå ja sebrudagá vuodon, ja gåktu da li iesjguhtik åskujn ja iellemvuojnojn nanniduvvam. Dá li árvo dagu vieledit ulmusjárvov ja luondov, vuojŋŋanfriddjavuohta, guojmmegieresvuohta, ándagis luojttem, avtaárvulasjvuohta ja solidaritiehtta. Fáhka galggá vájkkudit jut oahppe oahppi risstalasj ja humanismalasj árvojt ja árbbedábijt ja gåktu dá li ájgij tjadá rievddam. Fáhka galggá oahppijda vaddet máhtov almasjriektáj birra ja diedulasjvuodav ulmusjárvo birra vuodoárvvon, ja dat galggá dilev láhtjet nubbe nuppev vieledit, gierddisvuohtaj ja demokratijjalasj vájkkudibmáj.
Árvo majt ulmmeparagráffa gåvvit, li aj sáme árvo ja galggi guosskat RÅIE åhpadibmáj. Fága vuodon galggá liehket gájksáme perspektijvva ja iemeálmmukperspektijvva.
Åhpaduslágan la mierreduvvam jut risstalasjvuohta, ietjá væráltåsko ja iellemvuojno galggi åvddånbuvteduvvat objektijvalasj, lájttális ja pluralismalasj láhkáj åhpadusán.
Dasi duodden li ietjá gájbbádusá fáhkaj lágan ma tjuovvu § 2-4. Risstalasjvuoda, åsko, iellemvuojno ja etihka fáhka åhpadus ja § 2-3 A Bessat dåjmajs jnv. åhpadusán.
RÅIE oahppoplánan máhtti risstalasjvuohta, iemeálmmukåsko, juvdávuohta, isláma, buddhissma, hinduissma, sikhisma, ådååskulasjvuohta ja iellemvuojno humanissma giehtadaláduvvat sihke sierra ja aktan. Åbbålattjat galggi oahppe buoragit oahpásmuvvat åskulasj ja iehpeåskulasj iellemvuojnoj moattebelakvuohtaj. Suláj bielle åhpadusájges fágan galggá risstalasjvuoda máhttuj aneduvvat.
Oahppopládna la tjanádum sáme árvojda, giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij.