Sebrudakfáhka sáme (SAF02‑04)
Fágajgasskasasj tiemá
Álmmukvarresvuohta ja bierggim
Sebrudakfágan merkaj fágajgasskasasj tiebmá álmmukvarresvuohta ja bierggim ahte oahppe galggi sjaddat diedulattja ietjasa identitiehttaj ja identitiehttaåvddånibmáj ja dádjadit indivijdav oassen iesjguhtik aktijvuodajs. Dádjadit gåktu iehtjádij siegen doajmmá, aj digitála láhkáj, vájkkut relasjåvnåjda ja gullevasjvuohtaj la aj oassen fága máhtudagás. Fáhka galggá vájkkudit jut oahppe máhtti buoragit válljit iellemin ja giehtadallat hásstalusájt ma li tjanádum seksualitiehttaj, persåvnålasj ruhtadilláj, gárevselgajda, ålgoldisvuohtaj ja digitála ulmutjahttemij. Fáhka galggá aj hábbmit dádjadusáv, vieledimev ja gierddisvuodav moattebelakvuohtaj, iehtjádij árvojda ja iellemválljimijda, ja vaddet perspektijvajt dasi mij buorre iellem máhttá liehket. Fága baktu galggi oahppe máhttet identifisierit suorgijt gånnå ulmusjárvvo ájteduvvá, duola degu ulmusjoasestime ja dálásj ájge oarjjevuoda aktijvuodan, ja vuosedit dåjmajda ma ulmutjij vuododárbojt várajda válldi.
Demokratijja ja viesátguojmmevuohta
Sebrudahkafágan merkaj fágajgasskasasj tiebmá demokratijja ja viesátguojmmevuohta ahte oahppe åvddånahtti máhtov ja tjehpudagájt vaj máhtti demokratijjalasj prosessajt hábbmit ja dajda sæbrrat. Fága baktu oahppe åvddånahtti máhtov ja dádjadusáv demokratijjalasj árvoj ja prinsihpaj hárráj. Oahppe galggi aj demokratijjalasj institusjåvnåj åvddånimev dádjadit Sámen, ja gåktu sijdda la læhkám ja la ájn akta vuohke ietjas organisieritjit demokratijjalattjat. Dát aj guosská sámij bargguj rijkajgasskasasj iemeálmmukaktisasjbargujn ja rijkajgasskasasj sjiehtadusájn ja konvensjåvnåj merkadusán demokratijjalasj åvddånibmáj. Bargadijn sebrudakfágajn galggi oahppe ájádallat lájttálisát, válldet iesjguhtik perspektijvajt, giehtadallat dágástallamijt ja vuosedit dåjmalasj viesátguojmmevuodav. Sebrudakfáhka galggá vájkkudit jut oahppe máhtti demokratijjaj sæbrrat ja vijddásappot åvddånahttet dav ja hieredit ekstriema guottojt, ekstriema dagojt ja terrorismav. Máhtto terrordago birra Vuonan snjilltjamáno 22. b. 2011 galggá liehket oassen åhpadusás dán birra.
Guoddelis åvddånibme
Sebrudakfágan merkaj fágajgasskasasj tiebmá guoddelis åvddånibme ahte oahppe galggi dádjadit guoddelisvuoda sosiála, økonåvmålasj ja birás bielij aktijvuodajt. Sebrudahkafáhka galggá vájkkudit jut oahppe dádjadi ulmutjij ressurssaadno la, ja vilá vájkkut bájke, regionála ja globála dásen. Máhtto luondo ja sebrudagá aktijvuodaj birra, gåktu ulmutja vájkkudi dálkádahkaj ja birrasij, ja gåktu bierggim, iellemvuohke ja demografijja aktan gulluji, buoret dáv dádjadusáv. Gåktu luonndo dádjaduvvá ja háldaduvvá Sámen åvdep ájgen ja dálásj ájgen gullu dási. Guoddelis åvddånibme sihke bájke, nasjåvnå ja globála dásen la demokratijjalasj birástagáj, dåjmalasj viesátguojmij ja dálásj ja boahtte buolvaj solidaritiehta duogen. Sebrudakfágan galggi oahppe reflektierit ja árvvaladdat dilemmaj ja geldulasjvuodaj badjel ma li tjanádum guoddelis åvddånime iesjguhtik dimensjåvnåjda ja vuojnnet ahte sihke ulmutjij ja sebrudagáj dago li ájnnasa.