Sámegiella vuosttašgiellan (SFS01‑05)
Guovddášelemeanttat
Sámástit
Oahppit galget ovdánahttit iežaset njálmmálaš gálggaid ja oažžut positiivvalaš vásáhusaid go máŋggalágan oktavuođain njálmmálaččat albmanahttet ja geahččaladdet. Oahppit galget máhttit guldalit, áddet ja geavahit girjás njálmmálaš giela ságastallamis, gulahallamis ja ovttasdoaibmamis. Dat mearkkaša maid ahte galget máhttit heivehit iežaset njálmmálaš ovdanbuktimiid vuostáiváldái, hápmái, sisdollui ja ulbmilii.
Lohkangealbbu ovdánahttin
Oahppit galget máhttit lohkat iešguđetlágan teavsttaid ja reflekteret daid birra ja geavahit lohkama oahppamii ja lohkanilu ovddideapmái. Oahppit galget lohkat máŋggalágan ja viiddis meari digitála ja báberhámi teavsttaid. Teavsttat galget čatnasit ohppiid iežaset dálááigái ja dološ ja dálá sámi kultuvrii ja muitalanárbevieruide. Čáppagirjjálašvuođa ja áššeteavsttaid lohkamiin oahppit galget oažžut estehtalaš vásáhusaid ja beassat áššiin beroštišgoahtit. Sii galget imaštallat, oahppat ja áddet eará olbmuid jurdagiid ja eallineavttuid. Oahppit galget árvvoštallat teavsttaid ja kritihkalaččat reflekteret teavsttaid relevánssa, jáhkehahttivuođa ja váikkuhanfámu hárrái.
Čállingealbbu ovdánahttin
Oahppit galget dovdat ahte lea gávnnálaš ovddidit čálalaš gálggaid, ráhkadit teavsttaid ja gulahallet čálalaččat. Oahppit galget máhttit válljet makkár čálalaš albmanahttinvuogi áigot geavahit, ulbmila, fáttá, sisdoalu ja vuostáiváldi mielde. Sii galget máhttit árvvoštallat iežaset ja earáid teavsttaid ja buoridit daid earáid mearkkašumiid vuođul. Sii galget maid máhttit čállit digitála reaidduiguin ja doaibmi giehtačállagiin. Oahppit galget oahppat válljet ja geavahit heivvolaš digitála giella- ja gulahallanteknologiija teavsttaid ráhkadeapmái, sihke okto ja earáiguin ovttas.
Giella vuogádahkan ja vejolašvuohtan
Oahppit galget šaddat oadjebas ja diđolaš giellageavaheaddjin girjás ja dárkilis gielain. Sii galget áddet hállangiela ja normerejuvvon čállingiela oktavuođa. Oahppit galget ovddidit gelbbolašvuođa ja oažžut hárjáneami giela vuogádaga ja struktuvrraid geavaheamis ja giela retoralaš ja estehtalaš beliin. Oahppit galget ovddidit metagiela ja doahpagiid vai áddejit ja máhttet válddahit giela giellaoahpalaš ja estehtalaš beliid. Oahppit galget áddet ja geavahit sámegiel doahpagiid, sániid ja dadjanvugiid, maiddái dakkáriid mat gullet loguide, sturrodagaide ja mihttoovttadagaide, go barget iešguđetlágan fáttáiguin ja teavsttaiguin.
Giellagirjáivuohta Sámis
Oahppit galget ovddidit máhtu iešguđet guovlluid sámegiel girjáivuođa birra. Sii galget oažžut máhtu sámegielaid dili birra sihke historjjálaš ja dálááiggi perspektiivvas. Sii galget miehtásámi ja eamiálbmotperspektiivvas ovddidit gelbbolašvuođa ja diđolašvuođa giela, kultuvrra ja identitehta gaskasaš oktavuođaid birra.