Sámegiela tjiegŋodibme (SFS02‑02)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 10. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- åvddånahttet ja tjiegŋodit giela jali tevsta tjuolmajda ietjas berustimij milta ja åvddånbuktet bargo båhtusav iesjgeŋga åvddånbuktemvuogij
- guoradallat ja åvddånbuktet muhtem sieradusájt ja muodugasjvuodajt sámegielaj gaskan mij guosská giellaj, tjálalasj tevstajda jali njálmálasj árbbedábijda
- åtsådit ja buojkodit gåktu subttsasa, båva, dijda ja ietjá njálmálasj árbbedábe båhti åvddån iesjgeŋga ådå tevstajn
- åtsådit ja buohtastahttet giellaanov ja retorihkalasj vájkkudimnævojt iesjgeŋga medijájn ja aktijvuodajn
- hábbmit digitála buktagijt ma iesjgeŋga medijáslájajt aktidi
- åtsådit ja árvustallat gåktu digitála medijá vájkkudi ja rievddadi gielav ja guládallamav ja aj giellaválljimav
- sjuggelit gaskostit ietjas vásádusájt ja dålkkumijt tevstajs digitála nævoj ja daj dagi
- lájttálisát reflekterit ietjas rålla badjel digitála guládallamin, ja gåktu oahppe ietjas ja iehtjádijt gåvvit nehtan
- adnet gáldojt lájttális láhkáj váj maŋŋela máhttá dajt guorrat ja tjuovvot persåvnnåsuodjalime ja tjállerievtesvuoda njuolgadusájt
- dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev fágajn bargadijn
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtov åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sámegiela tjiegŋodimen 8., 9. ja 10. jahkedásen gå barggi ja åvddånbukti iesjgeŋga tjuolmaj ma li giellaj jali tækstaj tjanádum. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå sjuggelit åvddånahtti ietjasa tevstajt ja digitála buktagijt iesjgeŋga medijáj. Vijddásappot vuosedi ja åvddånahtti oahppe máhtudagáv gå adni máhtov ja reflekteriji sáme gielaj, kultuvra ja sebrudagá badjel ietjasa tækstabuvtadimen.
Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj gå dilev láhtjá guoradalle ja sjuggelis prosessajda gånnå oahppe bessi ietjasa berustimij milta ienebut oahppat. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet målsudahkes barggamvuogijda gånnå oahppe bessi ájttse ja åtsådalle láhkáj barggat sihke aktu ja iehtjádij siegen. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppe máhtudagá ja åvddånime birra sámegiela tjiegŋodimen ja oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat javllat majt ietjasa mielas bukti, ja majt buorebut nahki gå åvddåla. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi rádij milta åvddånahttet ietjasa tjehpudagájt fágan.
Loahppaárvustallam
Loahppaárvustallam galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv sámegiela tjiegŋodimen gå ålli 10. dáse åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi ietjasa máhtudagáv vuosedit målsudahkes láhkáj ma sisadni dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam, oahpes ja ådå dilijn. Åhpadiddje galggá sámegiela tjiegŋodime karakterav vaddet mij gåvvit oahppe ålles njálmálasj, tjálalasj ja digitála máhtudagáv.