Histåvrå, sáme (HIS02‑03)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme Jo3 maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- reflektierit gåktu åvdep ájge dålkkuma li bájnedum dálásj ájge dádjadusás ja vuorddemusájs boahtte ájgijda
- reflektierit gåktu iesjguhtik aktera adni åvdep ájgev ja árvvaladdat dán histåvrråano ájggomusáv
- åtsådit åvdepájgev gå hábmet tjuolmajt, gávnná, árvustallá ja adná iesjguhtiklágásj materiálajt ja åvddånbuktá ietjas ájádusbåhtusijt
- åtsådit histåvrålasj ulmutjav ja dágástallat suv ájádallamav, doajmmamáhttelisvuodajt ja válljimijt dan ájge milta manna sån viesoj
- buohtastahttet iesjguhtiklágásj åvddånbuktemijt muhtem dáhpádusán ja reflektierit gåktu ulmutja vuojnno ja kontæksta bájnná histåvrålasj gåvvidimijt
- árvvaladdat man mudduj åvddånibme duon dán ájggudagán la læhkám boarkkan jali kontinuitiehttan, ja árvustallat mij dahká váj muhtem dáhpádus åvdep ájgen la ájnas
- tjielggit ájádusájt ja ideologijjajt ma li læhkám sivvan politihkalasj ådåstuhttemijda tjuovggidusájges rájes gitta dálátjij ja árvustallat majt da merkahi ulmutjij máhttelisvuodajda demokratijjalasj oassálasstemij
- reflektierit gåktu vuodulasj teknologijjalasj ådåstuhttema industriála revolusjåvnån dálátjij li ulmutjij iellemijt rievddadam ja hábbmim vuorddemusájt boahtteájggáj
- tjielggit sivájt manen ulmutja li jåhtålam, ja dágástallat kultuvraj æjvvalimijt iesjguhtik perspektijvaj vuodon
- tjielggit sivájt manen kolonijjarijka ednamijt ribádin, ja árvvaladdat vájkudusájt ulmutjijda ja sebrudagájda rijkajn ja guovlojn ma kolonisieriduvvin
- árvvaladdat væráldadoaroj duogátjav ja muhtem ietjá ájnas doarojt jali rijdojt, ja reflektierit makta ráfesåbadusá li viehkedam ráfev ja såbadimev bisodittjat
- åtsådit ulmutjij doajmmamáhttelisvuodajt ja válljimvejulasjvuodajt rijdojn ja árvustallat vájkkudusájt válljimijs majt li dahkam
- reflektierit gåktu ideologijja ja ájádallamvuoge 1900-lågos gitta dálátjij li vájkkudam duolmmimav, terrorav ja álmmukgåddålimijda dagu holocaust
- árvvaladdat aktijvuodav Vuona nasjåvnålasj identitiehta tsieggima gaskan ja dárojduhttempolitihkav ja vierrevuodav majt sáme li gierddam
- åtsådit gåktu ulmutja li barggam váj ietjá li fámojt ja friddjavuodav oadtjum Vuona ja sáme histåvrån, ja tjielggi gåktu sij sæmmi bále li læhkám fáron demokratijjav åvddånahttemin
- tjielggit álkkádusá åvddånimev Vuonan 1900-lågon ja árvvaladdat gåktu dat la ulmutjij iellemijda vájkkudam
- árvustallat gåktu ulmusj la luondov vieledam, ressursajt háldadam ja adnám ja adnet histåvrålasj perspektijvajt gå guoddelis tjoavddusij birra ságastallá
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv histåvrån Jo3 gå adni histåvrråfágalasj metåvdåjt ja histåvrråfágalasj materiálajt vásstádusáj åtsådijn, ja gå dádjadi ulmutjij hásstalusájt ja dagojt histåvrålasj kontevstajn. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti aj máhtudagáv gå hábmedi fágalasj tjuolmajt, ja gå gávnni ja lájttálisát adni histåvrålasj materiálav reflektieritjit ja argumentieritjit ja histåvrråsubttsasijt stiellitjit. Oahppe åvddånahtti ja vuosedi vijddásap máhtudagáv gå åvddånbukti iesjguhtiklágásj perspektijvajt åvdep ájge dáhpádusájs, ja gå reflektieriji gåktu åvdep ájge gåvvidime aneduvvi ja gåktu åvdepájgge la fáron sijáv ulmutjin bájnátjit.
Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj njálmálasj, tjálalasj ja praktihkalasj barggovuogij baktu gåktu åttjudi ja vuosedi máhtudagáv, ja gå dibddá oahppijt liehket diehtemvájnogisá ja dåjmalattjat máhtov åhtsåt. Åhpadiddje ja oahppe galggi guládallat oahppij åvddånime birra histåvrån. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasa mielas bukti, ja ietjas fágalasj åvddånime badjel reflektierit. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv histåvrråfágan.
Loahppaárvustallam
Åbbålasjkarakterra galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv histåvrån gå ålli Jo3 åhpadusáv. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi vuosedit ietjasa máhtudagáv målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam iesjgeŋga dilijn. Åhpadiddje galggá biedjat karakterav histåvrån máhtudagá milta mav oahppe la vuosedam gå la máhtojt ja tjehpudagájt aktan adnám.