Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien (NAT2-03)
Utgått
Denne læreplanen er utgått.
Maahtoeulmie 10.jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
- hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh, soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie, jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh
- ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh
- tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh, kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh
- buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem, jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh, ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie
- eatnemefaageles argumenth, faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste, brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie, jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh
- jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine
Almetje eatnamisnie
- gosse eadtjohkelaakan meatan, vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie
- vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme, goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide
- saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre, jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie
Gellievoete eatnamisnie
- åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh
- buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme, jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne
- cellajuekemem, genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh
- åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe, jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh
- goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne, jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh
Kråahpe jïh healsoe
- nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh
- åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh
- dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten, seksuelle vaaksjoehtimmien, kjønnsidentiteeten, raastebïejemen jïh seahkarimmien, seksuelle suetieskïemtjelassi, prevensjovnen jïh aborten bïjre
- buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh, daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh
- vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese, jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh
Fenomenh jïh aamhth
- universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme
- buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh, gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje
- aktem aamhtesem goerehtidh goerehtimmeste veartenerommeste, jïh viertiestidh jïh åehpiedehtedh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
- maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste
- jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie
- goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh, guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth
- soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie, leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste
- hydrokarbonh, alkoholh, karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh, buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh
- buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme
- dïejvesidie straejmie, spenning, resistanse, effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie
- buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie, jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh
- buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne, stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese
- voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne, energijine jïh effektine
- buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne
- voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine, vuajnojne jïh klaeriejgujmie, jïh illedahkide buerkiestidh
Teknologije jïh hammoe
- dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah, man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine
- jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh, jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste
- aktem elektrovneles kommunikasjovnesystemem buerkiestidh, buerkiestidh guktie bïevnesh sirtesuvvieh seedtijistie dåastoejasse, jïh buerkiestidh positijve jïh negatijve konsekvensh
9 av 13