Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien (NAT2-03)
Utgått
Denne læreplanen er utgått.
Maahtoeulmie 4.jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
- eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh, raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme
- möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, daatah öörnegen mietie bïejedh, vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
- reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh
- bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie, jïh gaaltijidie neebnedh
Almetje eatnamisnie
- meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh, jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh
- buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh, jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh
Gellievoete eatnamisnie
- jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide
- jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh
- kreeki bïjre soptsestidh, kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
- biologeles nåhkedimmiem goerehtidh, jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh
- gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles
Kråahpe jïh healsoe
- kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme
- beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede
- daektide jïh åedtjide buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie kråahpe maahta svihtjedh
- bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh, jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste
- vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine, jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre, jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem
Fenomenh jïh aamhth
- aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne, viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh
- voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh
- fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre, buerkiestidh maam vuajna, jïh buerkiestimmieh raeriestidh
- vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie, temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste, jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh
- naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh, soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh
- vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne, jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne, jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh
Teknologije jïh hammoe
- soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste, jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse, tjaaleginie jïh guvviejgujmie
- tseegkeldahkh buerkiestidh, jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle. jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste
- damtijidh jïh buerkiestidh guedtije struktuvrh ovmessie tseegkeldahkine voengesne
7 av 13