Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien (SAF2-03)
Utgått
Denne læreplanen er utgått.
Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan
Goerehtæjja
- aktem siebriedahkefaageles gyhtjelassem hammoedidh, raeriestidh seapan buerkiestimmieh jïh gyhtjelassem tjïelkestidh akten goerehtimmien tjïrrh
- siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh jïh seahkarimmiem utnedh mubpiej vuajnose, sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh, jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
- tjaalegh lohkedh almetji bïjre mah joekehts jieledenuepiej nuelesne veasoeh, jïh digkiedidh man åvteste dah ussjedieh, darjoeh jïh heannadimmieh dååjrieh joekehtslaakan
- gellie heannadimmieh histovrijesne jïh mijjen tïjjen tïjjeseavan jïh kaarhtese bïejedh
- goerehtimmieh tjïrrehtidh jïh åehpiedehtedh mah ryöknemem krievieh viehkine bïevnesijstie tabellijste jïh diagrammijste
- siebriedahkefaageles bïevnesh gaavnedh jïh olkese giesedh gosse digitaale gaaltijinie ohtsede, vuarjasjidh maam gaavneme jïh nedtejiermien jïh nedte-etihken njoelkedassh steeredh
- digitaale dïrregh nuhtjedh juktie siebriedahkefaageles barkoem åehpiedehtedh, jïh persovnevaarjelimmien jïh aalkoereaktan njoelkedassh steeredh
- siebriedahkefaageles tjaalegem tjaeledh viehkine sjyöhtehke faagedïejvesh jïh jienebh gaaltijh nuhtjedh
Histovrije
- siebriedahkem aktene sïjtesne buerkiestidh, dsj. saemien siebriedahke aktine jïjtse sisnjelds öörnedimmine
- åejvievæhtide buerkiestidh siebriedahkeevtiedimmesne Saepmesne jïh Nöörjesne 800-900-låhkoen raejeste 1700-låhkoen minngiegietjien raajan, jïh koloniseradimmiem Saepmeste veelebe buerkiestidh, dsj. gosse ovmessie kraannadåehkieh eelkin ajve aktene sijjesne årrodh
- nasjovnaale unnebelåhkoeh buerkiestidh mah Nöörjesne gååvnesieh, jïh åejvievæhtide buerkiestidh dej reaktine, histovrijesne jïh jieledenuepine
- evtiedimmiem buerkiestidh jieledevuekine nyjsenæjjide jïh kaarride, jïh mïrrestallemen bïjre soptsestidh
- aareh jeanoekultuvrh kaarhtese jïh tïjjeseavan bïejedh, jïh vihkeles væhtah dej bïjre åehpiedehtedh
- bïevnesh gaavnedh greeske jïh rovmeren siebriedahki bïjre antihkesne, jïh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie dej kultuvre lea mijjen jïjtse tïjjem tsevtseme
- vihkeles væhtah buerkiestidh tïjjeboelhkine gaske-aaltere, renessanse jïh bïevnesetïjje Europesne, jïh digkiedidh man åvteste daate tïjjejoekedimmie
- aajhtsemefeelemh vuesiehtidh mejtie europejerh darjoejin, soptsestidh guktie lij gosse ovmessie kultuvrh sinsitniem gaavnesjin jïh guktie daah dam dåårjin
Geografije
- atlasem nuhtjedh, bïevnesh veedtjedh paehpere-teemakaarhtijste jïh digitaale kaarhtedïenesjijstie, sijjienommh Saepmesne kaarhtese bïejedh jïh dejtie buerkiestidh, jïh kraannatjïelth, fylhkine Nöörjesne jïh doh stööremes laanth veartenisnie kaarhtese bïejedh
- vïhtesjadtedh jïh toelhkestidh gïejh jïengetïjjeste hïejmesijjesne, jïh buerkiestidh maam jïengetïjje abpe eatnamasse jïh laantese darjoeji
- ektiedimmieh buerkiestidh gaskem eatnemevierhtieh, jielemh, årrome, jïh jieledevuekieh
- hedtieh jïh joekehtsh viertiestidh laanti gaskem Europesne, jïh laantine jeatjah veartenebieline
- klijma- jïh vegetasjovnedajvh veartenisnie buerkiestidh, jïh guktie almetjh nåhtoem utnieh dejstie, jïh saemien dïejvesh buerkiestidh
- buerkiestidh guktie dorjemasse jïh åtnoe maehtieh økosysteemide earjoehtidh, jïh jåartam, tjaetsiem jïh elmiem jotskelidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam heerredidh jïh dåvvodh
- buerkiestidh guktie Nöörje vierhtieh nuhtjie jeatjah lehkeste veartenisnie
- baataræjjastraejmieh vïhtesjadtedh, buerkiestidh man åvteste naaken sijjen hïejme-laantijste baatarieh, jïh digkiedidh guktie maahta årrodh akten ammes laantese baataræjjine båetedh
Siebriedahkedaajroe
- vuesiehtimmieh vedtedh jïh digkiedidh guktie kommersijelle tsevtseme ovmessie meedijijstie maahta tsevtsedh maam vaarojde mijjieh veeljebe jïh persovneles ekonomijem
- gieriesvoeten jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh, jeereldihkie seksuellevoeti bïjre, ektiejieleden jïh fuelhkien bïjre, jïh konsekvenside digkiedidh jis seahkarimmie joekehtsidie fååtese
- råållah jïjtse aarkebiejjien buerkiestidh, jïh goerehtidh jïh soptsestidh veanhtadimmiej bïjre mah leah daejtie råållide ektiedamme
- vuesiehtimmieh vedtedh guktie kjønnsråållah jïh seksualtiteete våajnoes dorjesuvvieh ovmessie meedijinie, jïh digkiedidh dejtie ovmessie veanhtadimmide daate maahta sjugniedidh
- gyhtjelassh jïh konsekvensh digkiedidh åtnoste jïh miste-åtnoste dågkeste jïh ovmessie geeruvevierhtijste
- buerkiestidh mij akte siebriedahke lea, jïh ussjedidh man åvteste almetjh siebriedahkine tjåanghkenieh
- dejtie vihkielommes faamoeinstitusjovnide Nöörjesne buerkiestidh, aaj Saemiedigkie, jïh dej åejvielaavenjassh, jïh digkiedidh joekehtsem gaskem aktene demokratijesne jieledh jïh aktene siebriedahkesne bielelen demokratije
- buerkiestidh mij akte politihkeles krirrie lea, jïh buerkiestidh naan vihkeles vuestiebielieh dej politihkeles krirriej gaskem Nöörjesne
- buerkiestidh mah dïedth, reaktah jïh nuepieh meatan årrodh, maanah jïh noerh utnieh
- vuesiehtimmieh vedtedh kultuvrelle symbovline, jïh buerkiestidh maam mijjieh vïenhtebe dïejvesinie identiteete jïh kultuvre
- åejvievæhtide buerkiestidh daan beajjetje saemien siebriedahkesne jïh ovmessie jealajehtemevuekieh digkiedidh
- aktem sjyöhtehke siebriedahke-ovvaantoem digkiedidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam loetedh
- aajkoem digkiedidh EN:ine jïh jeatjah gaskenasjovnaale laavenjostojne, daan nuelesne aalkoe-almetjelaavenjostoe, jïh vuesiehtimmieh vedtedh Nöörjen råållese laavenjostojne
7 av 10