LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE (ENG1-03)

Eengelske gïele akte veartenegïele. Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie. Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide. Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe. Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine.

Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie. Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh. Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem. Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste.

Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva. Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie. Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh. Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh. Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste.

Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele. Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie. Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele. Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh. Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh.

Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage. Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre. Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh. Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne. Naemhtie gïele– jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta.