Ieŋŋilsa (ENG01‑04)
Máhtudakulme ja árvustallam
Máhtudakulme 10. jahkedáse maŋŋela
Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet
- adnet moattebelak stratesjijjajt giellaåmastimen, tækstatjállemin ja guládallamin
- adnet digitála ressursajt ja ietjá viehkkenævojt giellaåmastimen, tækstatjállemin ja aktisasjbargon
- adnet jiednadime guovdásj minsstarijt gå guládallá
- gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánagájt duon dán ieŋŋils variántajn
- ságastit avtat rajes ja tjielggasit báhkoboanndudagájn ja idiomáhtalasj moallánagáj ma li hiebaduvvam ulmmáj, vuosstájválldáj ja dilláj
- gatjádallat ja tjuovvolit oajvvadusájt ságastallamin duon dán ássje birra ma li hiebaduvvam ulmijda, vuosstájválldijda ja dilijda
- åtsådit ja gåvvidit muhtem gielalasj muodugasjvuodajt ja sieradusájt ieŋŋilsa ja ietjá gielaj gaskan majt oahppe dåbddå, ja ságastallat daj birra ja adnet dav ietjas giellaåmastimen
- adnet máhtov báhkoklássaj ja gárgadisstruktuvraj birra gå barggá ietjas njálmálasj ja tjálalasj tevstaj
- tjuovvot duollatjállema, báhkosåjådime, gárgadisåhpa ja tækstastruktuvra njuolgadusájt
- låhkåt, dágástallat ja vijddásabboj gaskostit iesjguhtiklágásj tevstaj sisanov, aj tevstajt majt iesj la válljim
- låhkåt ja dålkkut ieŋŋils tjáppagirjálasjvuodav, aktan nuorajgirjálasjvuodav, ja reflektierit daj badjel
- låhkåt ássjepruvssátevstajt ja árvustallat man luohtedahtte gáldo li
- adnet gáldojt lájttálisát ja dárkkelit
- tjállet formála ja iehpeformála tevstajt, aj aktiduvvam, struktuvrajn ja tjielgasvuodajn. Tevsta galggi gåvvidit, subtsastit ja reflektierit hiebaduvvam ulmmáj, vuosstájválldáj ja dilláj
- giehtadallat ietjas tevstajt iehtjádij vuojnoj ja giellamáhto milta
- gåvvidit ieŋŋilsa rållav Vuonan ja væráldin ja reflektierit dan badjel
- åtsådit iemeálmmugij vidjurijt ieŋŋils væráldin ja Vuonan ja reflektierit daj badjel
- åtsådit ja gåvvidit iellemvuogijt, ájádallamvuogijt, guládallamvuogijt ja moattebelakvuodajt ieŋŋils væráldin
- åtsådit ja vijddásabbo gaskostit ieŋŋils kultuvralasj åvddånbuktemvuogij sisanov iesjguhtiklágásj medijájn massta iesj berus
Åhpadattijn árvustallam
Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv ieŋŋilsin 8., 9. ja 10. jahkedásen gå guládalli struktuvrajn ja tjielggasit njálmálattjat ja tjálalattjat, hiebaduvvam iesjguhtiklágásj dilijda ja vuosstájválldijda. Ja de vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå iesjguhtiklágásj tevstajt tjálli gånnå diedo gáldojs li fáron dárkkelis láhkáj. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj iesjguhtiklágásj stratesjijjaj ja åhpadimressursaj baktu váj oahppij låhkåmtjehpudagájt ja njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagájt åvddånahttá. Oahppe galggi vásedit jut gæhttjaladdat aktu ja iehtjádij siegen la oassen giela oahppamis. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra ieŋŋilsin. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasa mielas bukti, ja ietjas fágalasj åvddånime badjel reflektierit. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi adnet rádijt åvdedittjat låhkåmtjehpudagájt, tjállemtjehpudagájt ja njálmálasj ja digitála tjehpudagájt fágan.
Loahppaárvustallam
Åbbålasjkarakterra galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv ieŋŋilsin gå ålli 10. dáse åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi vuosedit ietjasa máhtudagáv målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam iesjgeŋga dilijn. Åhpadiddje galggá biedjat avtav karakterav ieŋŋilsin oahppe vuoseduvvam máhtudagá milta fágan.