Matematihkan 1–10 (MAT01‑05)
Guovdásj elementa

Åtsådimen matematihkan galggi oahppe åhtsåt minsstarijt, gávnnat aktijvuodajt ja dágástallat ja gávnadit aktisasj dádjadusáv. Oahppe galggi ienebut dættodit stratesjijjajt ja barggovuogijt farra gå tjoavddusijt. Tjuolmmatjoavddemin matematihkan galggi oahppe åvddånahttet metåvdåv tjoavddet tjuolmav mav e dåbdå åvdutjis. Álggoritmalasj ájádallam la ájnas gå galggá åvddånahttet stratesjijjajt ja barggovuogijt gåktu tjuolmajt tjoavddet, ja dat merkaj tjuolmav tsuvkket oassetjuolmman mav máhttá systematihkalattjat tjoavddet. Ja de merkaj dat árvustallat máhttá gus oassetjuolmajt buoremusát tjoavddet digitála ræjdoj vaj daj dagi. Tjuolmmatjoavddemin la aj sáhka analysierit ja ieredit oahpes ja amás tjuolmaj gaskan, tjoavddet dajt ja árvustallat li gus tjoavddusa dågålattja.

Modælla matematihkan la duohtavuodav gåvvidit matematihkalasj gielajn. Oahppe galggi dádjadit gåktu matematihka modella aneduvvi buojkodittjat árggabiejviellemav, barggoiellemav ja sebrudagáv ietján. Modellierim matematihkan merkaj dahkat dákkár modellajt. Le aj sáhka lájttálisát árvustallat li gus modella loabálattja, ja makkir ráddjidusá dajn li, árvustallat modellajt álgo aktijvuodaj milta ja árvustallat máhttá gus dajt adnet ietjá aktijvuodajn. Matematihka ano li dakkira jut oahppe oadtju dádjadusáv dassta gåktu sij galggi matematihkav iesjguhtiklágásj aktijvuodajn adnet, sihke fágan ja dan ålggolin.

Resonnierim matematihkan la sáhka buktet tjuovvot, árvustallat ja dádjadit matematihkalasj ájádallamårnigijt. Dat merkaj oahppe galggi dádjadit jut matematihkalasj njuolgadusá ja båhtusa ælla soajtádagá, valla dajn li tjielgga vuodo. Oahppe galggi ietjasa resonnementajt hábbmit sihke danen vaj dádjadi ja tjoavddi tjuolmav. Argumentierim matematihkan merkaj oahppe vuodus barggovuogijt, resonnementajt ja tjoavddusijt ja duodasti da li dågålattja.

Åvdåstime matematihkan li vuoge åvddånbuktet matematihkalasj buojkuldagájt, aktijvuodajt ja tjuolmajt. Åvdåstime máhtti liehket konkrehta, kontekstuálalattja, visuálalattja, verbálalattja ja symbåvlålattja. Guládallamin matematihkan la sáhka jut oahppe adni matematihkalasj gielav ságastallamijn, argumentierimin ja resonnementajn. Oahppe galggi bessat adnet matematihkalasj åvdåstimijt iesjguhtik aktijvuodajn ietjasa vásádusáj ja matematihkalasj ságastallamij baktu. Oahppe galggi bessat tjielggit ja vuodustit makkir åvdåstime vuogev li válljim. Oahppe galggi máhttet målsodit matematihkalasj åvdåstimij ja árggabiejvgiela gaskan ja lånudallat iesjguhtiklágásj åvdåstimij gaskan.

Abstraksjåvnnå matematihkan merkaj oahppe maŋenagi åvddånahtti formalisierimav ájádusájs, stratesjijjajs ja matematihkalasj gielas. Åvddånibme vuolggá konkrehta gåvvidimijs formála symbåvllågiellaj ja formála resonnementajda. Generalisierim matematihkan la jut oahppe ájttsi aktijvuodajt ja struktuvrajt, ij ga sidjij vatteduvá gárves tjoavdos. Dat merkaj oahppe buktá åtsådit tállajt, riekknimijt ja gåvvusijt váj gávnná aktijvuodajt ja de formalisierit gå algebrájav ja ulmmelasj åvdåstimijt adná.

Matematihkalasj tjehpudaksuorge sisadni tálla ja tálladádjadus, algebrádja, funksjåvnå, geometrijja, statistihka ja jáhkedahtesvuoda riekknimav. Oahppe galggi árrat oadtjot buorre tállabuojkuldagájt ja åvddånahttet moattebelak riekknimstratesjijjajt. Algebrájan la sáhka åtsådit struktuvrajt, minsstarijt ja aktijvuodajt ja la ájnas ækto vaj oahppe galggi buktet generalisierit ja modellierit matematihkan. Funksjåvnå vaddi oahppijda ájnas vædtsagav låhkåt ja modellierit rievddamijt ja åvddånimev. Geometrijja la ájnas vaj oahppe åvddånahtti buorre ladnjadádjadusáv. Máhto statistihka ja jáhkedahtesvuoda birra vaddá oahppijda buorre vuodov gå galggi válljit ietjasa iellemin, sebrudagán ja barggoiellemin. Tjehpudaksuorge li vuodo majt oahppe dárbahi matematihkalasj dádjadusáv åvddånahtátjit gå åtsådi aktijvuodajt matematihkalasj máhttosuorgijn ja daj gaskan.