Biebbmo ja varresvuoda, sáme pládna (MHE02‑02)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme 10. jahkedáse maŋŋela

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • plánit ja adnet hiebalasj vædtsagijt, teknihkajt ja biebmoj russtima metåvdåjt russtitjit sihkaris ja guoddelis biebmov mij vaddá vuodov buorre varresvuohtaj
  • adnet dåbdudagájt árvustalátjit biebbmogálvoj kvalitiehtav, åtsådit ja kombinierit májstijt biebmo russtidijn ja buoredit bagádusájt, fálojt ja biebmoj bårddemav lihttáj guossodibmáj
  • stiellit ja gæhttjaladdat ådå biebmojt bájkálasj biebbmoressursajs
  • árvvaladdat gåktu biebmo máhtti buorre varresvuohtaj vájkkudit ja adnet digitála ressursajt árvustalátjit ietjas bårråmusájt ja válljit varres ja moattebelak biebbmogálvojt biebmoj russtidijn
  • tjielggit ja lájttálisát árvustallat tjuottjodusájt, rádijt ja diedojt biebmo ja varresvuoda birra
  • lájttálisát árvustallat diedojt biebbmobuvtadime birra ja árvvaladdat gåktu gållådiddjij fábmo máhttá vájkkudit bájkálasj ja globála biebbmobuvtadibmáj
  • åtsådit biebbmogálvoj dálkádakluottajt ja tjielggit gåktu biebmoj válljim ja biebmoj gållådibme máhtti vájkkudit birrasij, dálkádahkaj ja biebmoj sihkarvuohtaj
  • adnet sáme buojkuldagájt iellij njuovvamin ja ruojvvimin, guolij sláhkkimin ja filetierimin ja  buojkodit gåktu iesjguhtik ruojve ávkástaláduvvi
  • åtsådit árbbedábálasj vuorkkima metåvdåjt dagu sálltim, gåjkkådibme ja suovastibme iesjguhtik biebbmoguovlojn
  • stiellit biebmojt ietjas kultuvras, nuorttaguovloj kultuvrajs, iemeálmmukkultuvrajs ja ietjá kultuvrajs ja buohtastahttet biebmoj árbbedábijt ja tjielggit gåktu identitiehtta ja gullevasjvuohta åvddånbuvteduvvi ja gaskostuvvi biebmo ja bårråmusáj baktu

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv biebmon ja varresvuodan 8., 9. ja 10. dásen gå russtiji, åtsådi ja árvustalli biebmov ja bårråmusájt, ja gå reflektieriji tjuolmaj badjel ma guosski biebbmuj ja varresvuohtaj, biebmoj buvtadibmáj, válljimij ja gållådiddjij fábmuj ja identitiehttaj ja biebbmokultuvrraj. Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj moattebelak, praktihkalasj dahkamusáj baktu gievkanin ja ietjá vuogas oahppamarienájn. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra biebmon ja varresvuodan. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasa mielas bukti, ja ietjas fágalasj åvddånime badjel reflektierit. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv russtitjit guoddelis biebmov mij la vuodon buorre varresvuohtaj ja jut sjaddi diedulasj gållådiddjen ja biebbmokultuvra gaskostiddjen.

Loahppaárvustallam

Åbbålasjkarakterra galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv biebmon ja varresvuodan gå ålli 10. dáse åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi vuosedit ietjasa máhtudagáv målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam iesjgeŋga dilijn. Åhpadiddje galggá vaddet karakterav biebmon ja varresvuodan oahppe máhtudagá milta mav la vuosedam gå praktihkalattjat ja åtsådiddje láhkáj la biebmujn ja bårråmusáj barggam. Åhpadiddje galggá vaddet karakterav biebmon ja varresvuodan máhtudagá milta mav oahppe la vuosedam gå oahppe la gaskostam máhtov ja dádjadusáv fága sisano ja aktijvuodaj birra.