Oahppij oahppam ja åvddånibme galggá liehket guovdátjin skåvlå dåjman. Oahppe båhti skåvllåj geŋga sierra åtsådallamij, ieme diedujn, guottoj ja dárboj. Skåvllå viertti divna oahppijda vaddet avtaárvvusasj máhttelisvuodajt oahppamij ja åvddånibmáj, berustahtek sijá máhtukvuodas. Buorre klassajådedibme le gå dåbddi ja dádjadi oahppij dárbov, liekkos aktijvuodav ja profesjonála dájdov. Vaj oadtjot arvusmahttemav ja oahppamávov åhpadusán dárbahip moattelágásj oahppamdåjmajt ja – resursajt árvvedahtte rámmaj hárráj.
Skåvlå vuorddemusá ájnegis oahppáj mij gullu rahtjamussaj ja rijbadibmáj vájkkut oahppij oahppamij ja vaddá åskeldimev ietjasa máhtukvuohtaj ja máhttelisvuodajda. Danen le ájnas vaj skåvllå duosstu divna oahppijt rahtjalis, valla almma vuorddemusáj, ja vaj åhpadiddje vuosedi profesjonála dájdov gå oahppij oahppamav árvustalli.
Oahppe galggi tjiegŋudagájt duon dán fáhkasuorgen guoradallat. Gå vaddi sajev tjiegŋodimoahppamij, de li vieledime jut oahppijn gaskan le ærádis ja sij e åhpa avta ruvva ja e ga avta ålov. Dassta gájbbeduvvá diehto gåktu oahppe oahppi, majt åvdutjijs máhtti, ja gájbbet aj lahkavuodav ájnegis oahppáj. Oahppe gudi rijbadi, sjaddi sávrebu ja iesjrádálattja. Gæhttjaladdam ja mieddema máhtti liehket gálldon oahppamij ja iesjdåbdduj, ja oahppe galggi hasoduvvat gæhttjalattatjit dalloj aj gå juorruli jus vuorbástuvvi. Skåvlå åvdåsvásstádus le oahppijda jasskavuodav vaddet rájájt rasstitjit ja gæhttjalattatjit juojddá mij le gássjelis.
Árvustallam oahppij fágalasj máhtudagás vadda gåvåv dassta majt oahppe máhttá, valla ájnas ájggomus árvustallamijn le aj oahppamav ja åvddånimev åvdedit. Dárkustallat ja váksjot oahppijt le vájkkudus gåtsedittjat ájnegattjajt ja skåvlå bargo åvddånimev. Valla dassta ij le ávkke jus e boade makkirak buorre dåjma. Skåvllå ja åhpadiddje vierttiji gávnnat ja hiebadit dárbov buorre diededibmáj oahppij oahppama hárráj ja hiebadahtes båhtusijt duot dát árvustallamdiles. Boasto adno árvustallamis máhttá vánedit ájnegattjaj gåvåv ietjastis ja hieredit buorre oahppambirrasa åvddånimev.
Hiebaduvvam åhpadus le ásadibme majt skåvllå dahka vaj oahppe oadtju buoremus ávkev gå máhttelis dábálasj åhpadusás. Skåvllå galggá duola dagu hiebadit åhpadusáv barggovuogij ja pedagogihkalasj vuogij baktu, oahppamnævoj adnema, organiserima, ja oahppambirrasa bargo, oahppoplána ja árvustallama baktu. Åhpadiddje vierttiji adnet buorre fágalasj dájdov gå barggi hiebaduvvam åhpadusájn.
Buorre árvustallam, gånnå vuorddemusá li tjielggasa ja oahppe oassálassti ja guládalli oahppama bargadijn, le tjåvda hiebadittjat åhpadimev. Åhpadiddje galggi åhpadattijn doarjjot ja bagádallat oahppijt ulmijt biejatjit, válljitjit hiebalgis barggovuogijt ja árvustalátjit ietjas åvddånimev. Skåvllå viertti gárvedit buorre aktijvuodav oahppij oahppama hárráj duon dán fágan vaj åhpadus dåbddu rijbadahtte ja nuohkásit hásstaliddje.
Hiebaduvvam åhpadus gullu divna oahppijda, ja galggá nav ålov gå máhttelis dáhpáduvvat variasjåvnåj ja hiebadimij baktu oahppij moattevuohtaj aktisasjvuodan. Oahppe gænna li dárbo hiebaduvvamijda duodden dábálasj fálaldahkaj, galggi oadtjot sierraåhpadimev. Oahppe máhtti vájvástuvvat, ja máhtti liehket gássjelisvuoda oahppama hárráj åhpadusmannulagán. Åhpadiddje máhtti buorre dårjav oadtjot ietjá virgálattjajs hásstalusájt gávnatjit ja vattátjit oahppijda dav viehkev majt dárbahi. Ájnas le oahppij åvddånime hárráj jus dåjma båhti jåhtuj nav ruvva gå máhttelis gå hásstalusájt ielvvi.