Åhpadus galggá oahppijda vaddet dádjadusáv gåktu lájttálisát ja diedalattjat ájádallat. Lájttális ja diedalasj ájádallam le adnet jergav guoradalle ja systemáhtalasj vuogijn gå konkrehta praktijkalasj hásstalusaj dejvadi, dáhpádusáj, moalgedimij ja máhttohámij. Åhpadus galggá vaddet dádjadusáv jut vuoge almmavuodav guoradalátjit vierttiji hiebaduvvat dasi majt sihtap guoradallat, ja vuogij válljim vájkkut dav majt vuojnnep.
Jus ådå dádjadus galggá badjánit, de vierttiji ieme ájádusá guoradaláduvvat ja lájteduvvat teorijaj, vuogij, argumentaj, åtsådallamij ja duodastusáj. Oahppe galggi máhttet duov dáv diehtogáldov árvustallat ja lájttálisát ájádallat gåktu máhtto åvddånahteduvvá. Sij galggi aj dádjadit jut sijá ietjasij åtsådallama, vuojno ja vissesvuoda máhtti liehket iehpedievalattja jali boasstot. Lájttális árvvaladdam gájbbet máhtov, valla vaddá sæmmi båttå sajev juorrulibmáj ja árvvedahtesvuohtaj. Åhpadus viertti dan diehti åhtsåt jæbddavuodav ieme diedoj hárráj ja guoradalle ja kreatijva ájádallamij hárráj mij gájbbeduvvá gå le ådå máhtov åvddånahttemin.
Etihkalasj diedulasjvuohta le biedjat duov dáv dárbov nubbe nuppe vuosstij mij le dárbulasj jus galggá liehket árvvaladde ja åvdåsvásstediddje ulmusj. Åhpadus galggá oahppij máhtukvuodav åvdedit etihkalasj árvustallamijt dagátjit ja oahpásmahtátjit sijáv etihkalasj tjuolmajda.
Lájttális ájádallam ja etihkalasj diedulasjvuohta le sihki gájbbádus ja oasse oahppamis moatten aktijvuodan, ja dat vaddá oahppijda buorre dájdov. Praktihkalasj virgástallam ja dájdalasj barggo gájbbet aj máhtukvuodav árvvalattatjit ja árvustalátjit.