Máná ja nuora li diehtemvájnogisá ja sihti ájttsat ja dahkat juojddá. Åhpadusán galggi oahppe bessat valjet berustimev ja diehtemvájnogisvuodav åvdedit. Máhtukvuodav gatjálvisájt bukte, guoradallat ja gæhttjaladdat le ájnas gå oahppamav tjiegŋodi. Skåvllå galggá vieledit ja ásadit måttijt vuogijt guoradallama ja dahkama hárráj. Oahppe galggi oahppat ja åvddånit dåbdudagáj ja ájádallamij baktu, ja estetihkalasj åvddånbuktemvuogij ja praktihkalasj dåjmaj baktu. Nuoramusájda le ståhkam dárbulasj soapptsoma ja åvddånahttema hárráj, valla åhpadusán åbbålattjat vaddá ståhkam máhttelisvuodav kreatijvalasj ja buorre oahppamij.
Kreatijvalasj ja hábbmim máhtukvuohta boanndot sebrudagáv. Aktisasjbarggo arvusmahttá ådåsis ájádalátjit ja máhtukvuodav æládusbargguj, nav vaj ådå ájádusá dåmadibmen máhtti sjaddat. Oahppe gudi hábbmin dåjmaj baktu oahppi, åvddånahtti máhtukvuodav åvddånbuktet moatte láhkáj, ja gássjelisvuodajt tjoavddet ja ådå gatjálvisájt bajedit.
Dájddaj ja kultuvrraj gulluji moadda hábbmijiddje ja kreatijva fáhkasuorge, ma vájkkudi mijá birrusijda ja sebrudakåvddånibmáj. Mijá estetihkalasj dåbdudahka åvddån gå dejvadip duojna dájna kultuvralasj åvddånbuktemijn, ja da li buktemin ådå perspektijvajt. Dájdda- ja kultuvrraåvddånbuktema li aj ájnnasa ájnegattjaj persåvnålasj åvddånibmáj. Kultuvralasj åtsådallamijn le ietjanis árvvo, ja oahppe galggi bessat åtsådallat moattelágásj kultuvrraåvddånbuktemijt skåvllåájge tjadá.
Stuoráp perspektijva aktijvuodan le hábbmijiddje oahppamprosessa dárbulattja oahppij ávddamij ja identitiehtaåvddånibmáj. Skåvllå galggá árvvon adnet ja arvusmahttet oahppij diehtemvájnov ja hábbminfámov, ja oahppe galggi adnet ietjasa hábbmijiddje fámov åbbå vuodoåhpadusá tjadá.