Sebrudakfáhka sáme (SAF02‑04)
Máhtudakulme ja árvustallam

Aktijvuoda buojkulvisá

Tjielggidus

Máhtudakulme 10. jahkedáse maŋŋela

Åhpadusá ulmme le oahppe galggá máhttet

  • adnet sebrudakfágalasj metåvdåjt ja digitála ressursajt ietjas guoradallamijn, åvddånbuktet majt gávnná digitála ræjdoj ja árvvaladdat mav guoskavattja ja ájggeguovddelisá gávnnusa li
  • árvustallat gåktu iesjguhtik gáldo, aj subttsasa ja kárta, vaddi diedojt sebrudakfágalasj tiemá birra, ja reflektierit gåktu algoritma, avtabællásasj gáldo jali gáldoj vánesvuohta soajtti mijá dádjadussaj vájkkudit
  • árvvaladdat gåktu vássám ájge, dáhpádusáj ja juohkusij gåvvidime li vájkkudam ja vájkkudi ulmutjij guottojda ja dagojda
  • åtsådit gåktu teknologijja la læhkám ja la ájn rievddadimfaktåvrrå, ja árvvaladdat gåktu teknologijja la vájkkudam ja vájkkut aktugasj ulmutjijda, sebrudagájda ja luonnduj
  • reflektierit gåktu ulmutja li rahtjam ja rahtji rievddadittjat sebrudagáv ja sæmmi bále gåktu geografijjalasj biele ja histåvrålasj kontæksta li bájnnám ja bájnni sijáv
  • buohtastahttet gåktu politihkalasj, geografijjalasj ja histåvrålasj vidjura vájkkudi bierggimij, årromvuogijda ja demografijjaj iesjguhtik åsijn væráldin uddni
  • tjielggit ájnas histåvrålasj ja dálásj ájge rijdoj sivájt ja vájkkudusájt ja reflektierit lulun gus muhtem ævtoj rievddam luluj máhttám rievddadit rijdojt
  • tjielggit terrordagoj ja álmmukgåddålimij, dagu holocaust, sivájt ja vájkudusájt, ja reflektierit gåktu ekstriema miellaguottojt ja ekstriema dagojt máhttá hieredit
  • åtsådit ja tjielggit gåktu almasj- ja iemeálmmukriektá ja ietjá rijkajgasskasasj såbadusá ja aktisasjbargo li vájkkudam nasjåvnålasj politihkkaj, ulmutjij iellemij ja dássádussaj ja avtaárvulasjvuohtaj
  • tjielggit sámij ja nasjåvnålasj unneplågoj dárojduhttemav ja vierrevuodav majt sij li gierddam, ja reflektierit gåktu da li vájkkudam ja vil uddnik vájkkudi indivijdda- ja sebrudakdásen
  • gåvvidit guoddelis åvddånime iesjguhtik dimensjåvnåjt ja gåktu da gaskanisá vájkkudi, åvddånbuktet dåjmajt guoddelap sebrudagájda ja árvustallat dåjmaj vájkkudusájt sáme árbbeæládusájda
  • árvustallat gåktu barggo, tjijnnim ja gålådibme máhtti vájkkudit persåvnålasj økonomijjaj, iellemdilláj ja iellemkvalitiehttaj
  • reflektierit identitiehtaj, iellemvuogij ja kultuvrraåvddånbuktemij muodugasjvuodajt ja sieradusájt Sámen ja Sáme ålggolin ja árvvaladdat moattebelakvuoda máhttelisvuodajt ja hásstalusájt
  • åtsådit ja reflektierit ietjas digitála luottaj badjel ja man mudduj bæssá luottajt sihkkot ja suodjalit ietjas ja iehtjádij riektájt priváhtaiellemij, persåvnnåsuodjalussaj ja dahkkeriektáj
  • reflektierit gåktu identitiehtta, iesjgåvvå ja ietjas rájá åvddånahteduvvi ja hásstaluvvi iesjguhtik aktijvuodajn, ja ævtodit gåktu máhttá giehtadallat vájkkudimijt ja dáhpádusájt majt ij lágeda
  • reflektierit makkir akterajn la fábmo dálásj sebrudagán, ja gåktu sij vuodusti ietjasa vuojnojt
  • åtsådit digitála aktandoajmmama iesjguhtik vuogádagájt ja reflektierit gåktu digitála sæbrram ja aktandoajmma vájkkut sebrudakdágástallama hámev ja sisanov
  • gåvvidit guovdásj lágajt, njuolgadusájt ja nårmajt ja árvvaladdap makkir vájkudusá li dájn mieddemin aktugasj ulmutjij ja sebrudahkaj oanegis ja guhkás ájggáj
  • gåvvidit Vuona ja Sáme politihkalasj vuogádagájt ja álkkádussebrudagájt ja reflektierit guovdásj hásstalusáj birra

Åhpadattijn árvustallam

Åhpadattijn árvustallam galggá viehkken åvdedit oahppamav ja fáhkamáhtudagáv åvddånahttet. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv sebrudakfágan 8., 9. ja 10. dásen gå åtsådi ja tjielggiji fága histåvrålasj, geografijjalasj ja sebrudakmáhtulasj bielij aktijvuodajt. Oahppe vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå sebrudakfágalasj vuogij milta guoradalli ja árvustalli vejulasj vásstádusájt tjuolmajda vássám, dálásj ja boahtte ájge birra. Oahppe vuosedi ja åvdedi aj máhtudagáv gå ietjasa ja iehtjádij birra reflektieriji oassen sebrudagás, ja gåktu máhtti vájkkudit ietjasa ja iehtjádij iellemijda uddni ja boahtte ájgijda. Ja de vuosedi ja åvddånahtti máhtudagáv gå aktan doajmmi digitálalattjat, dåbddi ja adni persåvnnåsuodjalus- ja dahkkeriektánjuolgadusájt ja vuosedi digitála jiermev.

Åhpadiddje galggá dilev láhtjet oahppijoassálasstemij ja arvusmahttet oahppammiellaj sebrudakfágan njálmálasj, tjálalasj, praktihkalasj ja digitála barggamvuogij baktu. Åhpadiddje ja oahppe galggi ságastallat oahppij åvddånime birra sebrudakfágan. Oahppe galggi bessat gæhttjaladdat. Dajna máhtudagájn mav oahppe vuosedi, galggi bessat moalgget majt ietjasa mielas bukti, ja ietjas fágalasj åvddånime badjel reflektierit. Åhpadiddje galggá bagádallat ienep oahppama gáktuj ja åhpadimev hiebadit navti váj oahppe bessi bagádallamij milta vijdedit ietjasa máhtudagáv sebrudakfágan.

Loahppaárvustallam

Åbbålasjkarakterra galggá gåvvidit oahppe åbbålasj máhtudagáv sebrudakfágan gå ålli 10. dáse åhpadimev. Åhpadiddje galggá plánit ja dilev láhtjet váj oahppe bessi vuosedit ietjasa máhtudagáv målsudahkes vuogij majda gulluji dádjadibme, refleksjåvnnå ja lájttális ájádallam iesjgeŋga dilijn. Åhpadiddje galggá biedjat karakterav sebrudakfágan máhtudagá milta mav oahppe la vuosedam gå la máhtojt ja tjehpudagájt aktan adnám.