Saemiengïelesne voestesgïeline (SFS01‑05)
Vihkeles tjiehpiesvoeth

Njaalmeldh tjiehpiesvoeth saemiengïelesne voestesgïeline leah maehtedh gaskesadtedh viehkine mubpide goltelidh, njaalmeldh soptsestidh jïh jïjtse åssjaldahkh mubpiej åssjaldahkide bigkedh. Saemien voestesgïeline sjïere dïedtem åtna njaalmeldh tjiehpiesvoeth evtiedidh. Njaalmeldh tjiehpiesvoeth faagesne evtiedidh lea maehtedh gïelem goerehtidh jïh dejnie stååkedidh, mubpide goltelidh jïh mubpiejgujmie dååjresi bïjre soptsestalledh, jïh aaj maehtedh ahkedh geervebe teemah åehpiedehtedh, digkiedidh jïh dej åvteste argumenteradidh. Dellie edtja maehtedh baakoeh jïh dïejvesh jiene-jienebem nuhtjedh faagen jïh saemien kultuvren, siebriedahken jïh aerpievuekien daajroen bïjre. Faagen lea sjïere dïedte learohki daajroem evtiedidh jïh nænnoestidh soptsesgïelen jïh ovmessie njaalmeldh sjangeri, soptsestimmievuekiej jïh retorihkeles strategiji bïjre.

Maehtedh tjaeledh saemiengïelesne voestesgïeline lea maehtedh joekehts såarhts teeksth tjaeledh. Saemien voestesgïeline sjïere dïedtem tjaelemelïerehtimmien åvteste åtna. Maehtedh tjaeledh faagesne lea maehtedh ektiedimmiem vuejnedh njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksten gaskem, soejkesjidh, hammoedidh jïh bueriedidh jeereldihkie teekstesåarhth daajroen mietie gï elen jïh teeksten bïjre, jïh mah aajkose, sisvegasse, meedijumese jïh dåastoejasse sjiehtieh. Faagen tjïrrh learohkh edtjieh maahtoem reaktatjaeliemisnie jïh teekstebigkemisnie evtiedidh jïh ovmessie geatskanimmievuekieh tjaeliemasse nuhtjedh. Learohkh edtjieh lïeredh joekehts tjaelemestrategijh haalvedh, persovneles tjaaleldh buektemevuekieh evtiedidh jïh tjaelemem dïrreginie nuhtjedh jïjtsh lïeremisnie. Saemien voestesgïeline dïedtem åtna dan vihkielommes tjaelemelïerehtimmien åvteste, ihke learohkh funksjonelle gïetetjaelemem jïh tastatuvreåtnoem evtiedieh.

Maehtedh lohkedh saemiengïelesne voestesgïeline lea maehtedh dovne digitaalelaakan jïh paehpierisnie lohkedh. Saemien voestesgïeline sjïere dïedtem åtna lohkemelïerehtimmien åvteste. Maehtedh lohkedh saemiengïelesne voestesgïeline lea vihkeles tjiehpiesvoeth utnedh avkodadimmien bïjre, jïh lohkemegoerkesem evtiedidh aalkoelïerehtimmesne, maehtedh lohkedh jïh guarkedh gellielaaketje teekstesåarhth ovmessie aajkojde. Maehtedh lohkedh lea maehtedh ovmessie strategijh nuhtjedh juktie digitaalelaakan jïh paehpierisnie lohkedh. Learohkh edtjieh maehtedh iktemierien teeksth jïh tjåanghkan bïejesovveme teeksth lohkedh gusnie teekste, illustrasjovnh jïh jeatjah buektemevuekieh. Learohkh edtjieh aaj guarkedh jïh maehtedh saemien dïejvesh, baakoeh jïh baakoetjïerth nuhtjedh taali, stoeredahki jïh möölegeektievoeti bïjre, jïh aaj symbovlh jïh figuvrh ovmessie såarhts teekstine. Dah edtjieh aaj maehtedh bïevnesh damtijidh jïh toelhkestidh joekehts teekstijste, diagrammijste jïh jeatjah såarhts våajnoes åehpiedehtiemijstie, jïh maehtedh sisvegem vuarjasjidh. Faagen lea sjïere dïedte learohki maahtoem evtiedidh dovne aamhteseprovsam jïh tjiehpieslidteratuvrem lohkedh, jïh teeksth laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïh sisvegem bijjeli ussjedadtedh teekstine.

Digitaale tjiehpiesvoeth saemiengïelesne voestesgïeline lea maehtedh maereles digitaale vierhtieh nuhtejdh lïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh ektiebarkosne. Learohkh edtjieh aaj ovmessie strategijh nuhtjedh juktie digitaale vierhtine nedtesne jïh nedten ålkolen vaaksjoehtidh. Digitaale tjiehpiesvoeth faagesne evtiedidh lea maehtedh nuhtjedh jïh jïjtje aelhkie digitaale teeksth sjugniedidh, nuhtjedh jïh jïjtje geervebe multimodaale teeksth sjugniedidh dej daajroej mietie guktie joekehts buektemevuekieh ektesne juhtieh. Learohken tjiehpiesvoete evtiesåvva gosse ahkedh jïjtjeraarehkåbpoe maahta digitaale gaaltijh, vierhtieh jïh teknologijem reaktoelaakan vuarjasjidh. Learohke edtja aaj laejhtehks jïh etihkeles voerkesvoetem evtiedidh guktie jïjtjemse jïh mubpieh digitaalelaakan vuesehte, jïh persovnevaarjelimmien njoelkedassh fulkedh jïh mubpieh nedtesne krööhkestidh.