Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Vuodotjehpudagá
Njálmálasj tjehpudagá
Njálmálasj tjehpudagá sámegielan vuostasjgiellan la buktet iehtjádij guládallat gulldalime baktu, njálmálasj javllamusáj, ja ietjas árvvalusájt iehtjádij árvvalusáj nali jali milta tsieggit. Sámegielan vuostasjgiellan la sierralágásj åvdåsvásstádus åhpadit njálmálasj tjehpudagájt. Åvddånibme vuolggá gielajn guoradallamis ja ståhkamis iehtjádijda gulldalit ja vásádusáj birra ságastit, gitta máhttet åvddånbuktet, dágástallat ja tjuottjodit ájn gássjelap ássjij birra. Dat merkaj maŋenagi adnuj válldet valjep báhkoboanndudagáv ja moallánahkojt tjanádum fáhkaj ja sáme kultuvrraj, sebrudahkaj ja árbbediehtuj. Fágan la sierralágásj åvdåsvásstádus åvddånahttet ja nannit oahppij máhtov hållamgiela ja iesjgeŋga njálmálasj sjáŋŋarij, subtsastallamdábij ja retorihkalasj stratesjijjaj birra.
Buktet tjállet
Buktet tjállet sámegielan vuostasjgiellan la buktet iesjgeŋga lágásj tækstaslájajt tjállet. Sámegielan vuostasjgiellan la sierralágásj åvdåsvásstádus åhpadit buktet tjállet.Åvddånibme vuolggá buktemisvuojnnet aktijvuodav njálmálasj ja tjálalasj tevsta gaskan, gitta plánit, hábbmit ja dåmadit iesjgeŋgalágásj tevstajt giela ja tevsta máhto milta ja hiebaduvvam ulmmáj, sisadnuj, mediumij ja vuosstájválldáj. Fága tjadá galggi oahppe åvddånahttet máhtudagáv duollatjállemin ja tækstahábbmimin ja moatte láhkáj tjállet. Oahppe galggi oahppat háldadit moadda tjállemstratesjijjajt, åvddånahttet persåvnålasj tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja tjállemav adnet vædtsagin ietjas oahppamij. Sámegiella vuostasjgiellan vásstet vuodulasj tjállemåhpadime åvdås, ja jut oahppe oahppi sihke giedajn ja boallobievdijn tjállet.
Buktet låhkåt
Buktet låhkåt sámegielan vuostasjgiellan la buktet låhkåt sihke digitála ja páhppára nanna. Sámegielan vuostasjgiellan la sierralágásj åvdåsvásstádus åhpadit buktet låhkåt.Åvddånibme vuolggá vuodulasj avkåvddimtjehpudagájs ja álggoåhpadime låhkåmdádjadusá åvddånimes gitta buktet låhkåt ja dádjadit moadda lágásj tækstaslája duon dán ulmmáj. Buktet låhkåt merkaj háldadit moatte lágásj stratesjijjajt gåktu låhkåt sihke digitála ja páhper sisanov. Oahppe galggi buktet låhkåt avtatraják ja målsudahkestevstajt majn li tjála, gåvvusa ja ietjá åvddånbuktemvuoge. Dat merkaj aj dádjadit ja buktet adnet sáme moallánahkojt, bágojt ja tállabágojt, stuorrudagájt ja mihttimbágojt, duodden symbåvlåjda ja gåvvusijda moatte lágásj tevstajn. Dási gullu aj buktetidentifisierit ja dålkkut diedojt iesjgeŋga tevstajs, diagrámmajs ja ietjá lágásj visuála åvddånbuktemijs, ja buktet sisanov árvustallat. Fágan la sierralágásj åvdåsvásstádus åvddånahttet oahppij máhtudagáv låhkåt sihke ássjeprosav ja tjáppagirjálasjvuodav ja tevstajt lájttális láhkáj árvustallat ja daj sisano badjel reflektierit.
Digitála tjehpudagá
Digitála tjehpudagá sámegielan vuostasjgiellan la buktet adnet vuogas digitála ræjdojt oahppamin, tækstahábbmimin ja avtastaládijn. Dát merkaj aj adnet iesjgeŋga stratesjijjajt gå galggá gávnnat majt dárbaj nehtan ja dan ålggolin. Digitála tjehpudagáj åvddånibme fágan manná adnemis ja iesj hábbmimis álkkes digitála tevstajt gitta adnet ja iesj hábbmit gássjelap multimodála tevstajt dan máhtudagá milta gåktu iesjgeŋga åvddånbuktemvuoge aktan doajmmi. Tjehpudagáv åvddånahttá váj buorebut iesj bierggi ja digitála dájdov adná gå digitála gáldojt, ræjdojt ja teknologijjav vállji ja adná. Dasi aj gullu lájttális ja etihkalasj diedulasjvuodav åvddånahttet mij guosská gåktu ietjas ja iehtjádij birra giehttu nehtan ja persåvnnåsuodjalime njuolgadusájt tjuovvot ja iehtjádijt vieledit nehtan.