Sámegielan vuostasjgiellan (SFS01‑05)
Guovdásj elementa

Oahppe galggi bessat ietjasa njálmálasj tjehpudagájt åvddånahttet ja galggi buorre vásádusájt oadtjot gå målsudahkes aktijvuodajn bessi sámástit. Oahppe galggi máhttet gulldalit, dádjadit ja adnet målsudahkes njálmálasj gielav ságastaládijn, guládaládijn ja avtastaládijn iehtjádij. Dát aj merkaj galggi buktet ietjasa njálmálasj åvddånbuktemijt hiebadit vuosstájvállde, háme, sisano ja ulme vuoksjuj.

Oahppe galggi máhttet tevstajt låhkåt ja ájádallat iesjgeŋga tækstaslájaj badjel ja låhkåma tjadá oahppat ja låhkåmávov vásedit. Oahppe galggi låhkåt målsudahkes ja vijdes digitála- ja páhpertækstaslájajt. Tevsta galggi oahppij dálásj ájggáj tjadnasit, aktan dálásj ja vássám ájge sáme kultuvrraj ja subtsastallamdáhpáj. Tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa låhkåma baktu galggi oahppe oadtjot estetihkalasj vásádusájt ja bessat berustit. Galggi imájdallat, oahppat ja oahpásmuvvat ietjá ulmutjij ájádusájda ja iellemævtojda. Oahppe galggi árvustallat ja lájttalis láhkáj reflekterit makta tevsta li guoskavattja, jáhkedahtte ja man mudduj vájkkudi.

Oahppe galggi dåbddåt hávsske la tjálalasj tjehpudagájt nannit, tevstajt hábbmit ja tjálalattjat guládallat. Oahppe galggi bessat válljit tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ulme, tiemá, sisano ja vuosstájvállde gáktuj. Galggi bessat árvustallat ietjasa ja iehtjádij tevstajt ja dajt rievddadit iehtjádij árvustallamij milta. Galggi buktet tjállet digitála ræjdoj ja giedajn. Oahppe galggi oahppat máhttet válljit ja adnet vuogas digitála giella- ja guládallamteknologijjav váj tevstajt hábbmi, sihke aktu ja iehtjádij siegen.

Oahppe galggi sjaddat jasska ja diedulasj giellaaddne målsudahkes ja dárkkelis gielajn. Galggi máhttet vuojnnet aktijvuodajt hållamgiela ja normieridum tjállemgiela gaskan. Oahppe galggi åvddånahttet máhtudagáv ja åttjudit åtsådallamav gåktu giela systiemav ja struktuvrajt adnet sæmmi buohta gå giela retorihkalasj ja estetihkalasj bielijt. Oahppe galggi åvddånahttet metagielav ja buojkuldakvalljudagáv man baktu máhtti dádjadit ja gåvvidit giela grammatihkalasj ja estetihkalasj bielijt. Oahppe galggi dádjadit ja adnet sáme buojkuldagájt, bágojt ja tsåmijt, aj tállajda, stuorrudagájda ja mihttimijda, gå duojn dájn tiemájn ja tevstajn barggi.

Oahppe galggi åvddånahttet máhtov sáme gielalasj moattevuoda birra iesjgeŋga guovlon. Galggi oadtjot oahppat sámegielaj dilij birra sihke histåvrålasj ja dálásj ájge tjalmij. Gájksámeperspektijvas ja iemeálmmukperspektijvas galggi åvddånahttet máhtudagáv ja diedulasjvuodav gåktu giella, kultuvrra ja identitiehtta li aktij tjanáduvvam.